HIIUMAA VANIM EESTIKEELNE RAAMAT?

Vana-aasta õhtu jumalateenistusel Kärdla Baptistikoguduses tõstis koguduse kauaaegne liige ja diakon Viljo Liik kantslile mitte päris tavapärase Piibli. Nimelt oli tegu esimese eestikeelse Piibli tõlkega, mis anti välja 1739.a.-l. Tegu oli päevinäinud, lagunenud nahkköites raamatuga, mis jõudis Viljoni sõna otseses mõttes prügimäelt ning peaks olema teadaolevatel andmetel Hiiumaal leiduvatest eestikeelsetest raamatutest vanim. Samas ei julgenud seda ei Hiiumaa Muusemi pealaekur Helgi Põllo ega ka erakoguja Tõnu Otsasson päris veendunult öelda, sest keegi ei tea, mida kellegi pööningud või raamaturiiulid, teadlikult või teadmatult, võivad peita. Nende käsutuses aga nii vana eestikeelset trükist ei ole.

Käesoleva artikli kirjutamiseks mõtteid andnud Piibel kuulus Viljo Liigi sõnul tõenäoliselt Posti Peetrile.  Nii on vaevunähtavast käsikirjast Piibli sisekaanel  võimalik oletada. Piibel ise sattus arvatavasti kunagise hoiukassa ja praeguse Kivi Jüri majutuskoha pööningult muu prahi hulgas, Risti prügilasse. Sealt leidsid pühakirja kaks meest, kes selle umbes kümme aastat tagasi “sobiva hinnaga” (100 krooniga) Viljo Liigile müüsid. Mehed arvasid, et just Viljo on mees, keda see piibliteema huvitab. Nii oligi. Viljo püüdis mehi küll suunata muuseumisse, kus nad selle haruldase leiu eest tõenäoliselt suurema leiutasu saaksid, kuid meestel tundus rahaga kiire olevat ja nii ostis Viljo raamatu väimehe abiga ära.

Viljo hoiab vana raamatut aukartuse ja õrnusega. Tema sõnul on eriline hoida käes raamatut, mis on 200 aasta jooksul olnud paljudele põlvkondadele õpetuseks ja valguseks. Võib vaid üritada ette kujutada, kui palju pisaraid ja rõõmuhetki on see raamat näinud. Ja jääb vaid oletada, kui mitmed lapsed selle püha kirjaga oma lugemisoskuse omandasid ning kui paljud sellest hingevalgust leidnud.

Täieliku eestikeelse Piibli “Piibli Ramat / se on keik se Jummala Sanna...” ilmumine 1739.aastal oli nii kirjanduslikult, rahvuslikult, ajalooliselt kui loomulikult religioosselt väga oluline sündmus. Piibel tõlgiti põhjaeesti keelde ja piibli laialdane levik rahva hulgas pani aluse ühise põhjaeesti murretele tugineva eesti kirjakeele kujunemisele.

Piibli tõlkijaks on peetud Jüri koguduse pastor Anton Thor Hellet. Tõlkimise ja toimetamise juures oli aga Hellel mitmeid abilisi. Keeleteadlane Kristiina Ross, kes leidis Ajalooarhiivist kaks enam-vähem täielikku Vana Testamendi tõlkekäsikirja ehk mustandit, on seisukohal, et  tõlke peamiseks autoriks ei saa pidada Anton Thor Hellet, vaid pastori kanda jäi ilmselt pigem peatoimetaja roll, samas kui peamise tõlketööga said hakkama teised vaimulikud. Neist üks olulisemaid  juba 1715. aasta Uue Testamendi tõlkimisel osalenud Eberhard Gutsleff. Tõlge valmis 1736. aastal, kuid esialgu puudus raamatu trükkimiseks raha. Samal aastal külastas Eestit vennastekoguduse rajaja Nikolaus Ludwig von Zinzendorf, kes jutlustas Tallinnas Toomkirikus ja Olevistes. Tema jutluste üheks teemaks oli eestikeelse piibli väljaandmise toetamine. Ta annetas ise 200 riigitaalrit ning ergutas Taani ja Saksa aadlikke tema eeskuju järgima. 1739 saadigi vajalik raha kokku ja esimest eesti keelset piiblit trükiti 6015 eksemplari ja see sai eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks.

Kindral Bohn kirjutas oma kirjades Zinzendorfile, et tema arvestuste kohaselt läheb Piibli trükkimine kokku maksma 8000 rubla. Piibli müügihind, milleks kujunes 1 rubla ja 75 kopikat, tundus kindralile talupoegade jaoks aga liiga kallis.

Teoloog Toomas Pauli sõnul oskasid tõlketööd teinud pastorid eesti kõnekeelt väga hästi. Paul osutab, et see tõlketöö ei olnud lühiajaliselt kätte võetud ja hästi välja kukkunud, vaid pikaajalise kollektiivse pingutuse tulemus. Seetõttu on esimene eestikeelne piibel Pauli sõnul ka nii hästi ajale vastu pidanud. Tõlkijad-pastorid olid Pauli sõnul huvitatud sellest, et eestlased Piiblist aru saaksid ning et seda oleks võimalik neile ette lugeda. Seetõttu püüdsid tõlkijad võimalikult täpselt kõnekeelt matkida. Esimese Piibli õnnestunud rahvapärasust tõestab Pauli sõnul ka asjaolu, et Piibel muutus 19. sajandil üldloetavaks lektüüriks, mille abil õpiti isegi lugema. Kui lapsel aabits läbi sai, hakkas pereisa talle Piiblit ette lugema. Paul usub, et Piibli keeles on ilmselt üsna hästi tabatud see, mis eesti keeles on läbi sajandite muutumatuna püsinud. Seetõttu on Thor Helle ja ta kolleegide tõlge nii kaua ajale vastu pidanud – alles eestikeelse piibli 200. aastapäeval 1939 ilmus uus Piibli tõlge, autoriks Harald Põld.

Esimesel eestikeelsel Piiblil oli ka ulatuslik eessõna, kust leiame ka kristlaste suhtumise kristluse vägivaldsele levitamisele meie maal ning tõestust sellele, et kristlus oli levinud Eestimaal juba enne ristisõdasid.

“Nii paljo on wannust aegust teada, et teie vanemmad ennam kui pool kolmat tuhat aastat siin maal kui paganad ellanud, ja ep olle sedda tõsist Jummalat, egga oma iggawesse õnnistusse teed tunnud, kui Jummal kue saa aasta eest monned saksa-rahva suggust teie maale saatnud, kelle seast üks õige ja wagga mees Meinart nimmi, esimenne piiskop siin maal olnud, kes Jummala juhatamisse läbbi pühha risti õppetust teie wannemaille on kulutanud. Sesamma piiskop olli lahke ja tassase melega mees, ja kelle süddamed kihwati, need on hea meelega Jummala sanna ja õiget usku wastuwotnud ja walle usko mahhajätnud. Agga need teised, kes pärrast tedda tullid, wotsid ommad asjad teist wisi aiada ja tahtsid wäggiwaldsel wisil rahwast sundida omma noud möda, et nemmad piddid pühha risti usko heitma. Et needsinnatsed nüüd Kristust ja temma õpetust issi õieti ei tunnud, sepärrast ei moistnud nemmad mitte Kristusse lunnastamist rahwale selgest kulutada...”

See, et Viljo Liigini jõudnud 1739.a eestikeelne piibel on Hiiumaa vanim eestikeelne raamat on küllalt tõenäoline, kuid mitte päris kindel. Kui teie kodus on vanem eestikeelne trükis, kui kõne all olev, siis andke sellest kindlasti Hiiumaa Muuseumile teada. Nii saame veel kindlamalt teada, mis on vanim säilinud eestikeelne raamat Hiiumaal.

Valik eestikeelse piiblitõlke daatumeid

1686 – Wastne Testament – lõunaeesti keeles

1715 – Uus Testament – põhjaeesti keeles

1739 – Piibel – põhjaeesti keeles

1938 – Uus Testament (tõlkija Harald Põld)

1968 – Piibel (Briti- ja Välismaa Piibliselts)

1989 – Uus Testament (tõlkija Toomas Paul)

1997 – Piibel (Eesti Piibliselts)

Allikas: Eesti Piibliselts

Timo Lige